Kokkuvõte mõistetest ja kontseptsioonidest
INFOSÜSTEEMI mõiste all kasutatavad terminid ja sisu kontseptsioonid
Infosüsteem
Infosüsteem on organisatsiooni või ettevõtte info- ja süsteemitöö korralduse, meetodite ja vahendite kogusumma.
Infosüsteemi ei saa samastada arvutivõrguga, võrgul toimiva tarkvaraga jne.
Kuivõrd seome infosüsteemi mõistet arvutisüsteemiga, võime väita, et infosüsteem on arvutisüsteem ja ka see keskkond, milles arvutisüsteem toimib.
Infosüsteem on omavahel sidestatud ja mitmel tasandil eksisteerivate andmete, funktsioonide, protsesside, sündmuste, asukohtade ja väärtuste süsteem.
Infosüsteem kui hajus- ja heterogeenne süsteem, mille eri kohtades asuvad allsüsteemid on teatud määral tervikust sõltumatud, kuid sealjuures toodetakse teavet nii iseenda toimimise jaoks kui ka ettevõtte/ organisatsiooni jaoks tervikuna.
Süsteemi nimetame hajussüsteemiks juhul, kui tal on olemas erinevates kohtades (allsüsteemides) ajast sõltumatud tegevused (protsessid), kuid ta toimib ühtse eesmärgi nimel ja osaliselt tsentraalse juhtimise all. Hajussüsteemis on tähtsamateks operatsioonideks kommunikatsioon ja andmevahetus, ühendamine (connection) ja peegeldus (replica). Viimase puhul peegeldatakse ühe allsüsteemi andmed teisele allsüsteemile või terviksüsteemile.
Heterogeenseks nimetame hajussüsteemi siis, kui süsteemi andmepeegeldus toimub allsüsteemide vahel erinevas vaates ja vormistuses. Heterogeense infosüsteemi korral toimib arvutisüsteem mitut eri tüüpi serveritena ja klientidena.
Sellise hajussüsteemi näiteks võiks olla mis tahes Eesti riiklik infosüsteem, mis toimib keskasutusena ja maakondlike allasutustena (näiteks Maa-ameti süsteemid).
Nende infosüsteem ja arvutikasutus peaksid toimima tervik- ja allsüsteemidena, mille andmed peegeldatakse keskasutuse süsteemile mingis määratletud ühisosas ja ülejäänud osas võib toetada suhtlust arvutiside või mingi muu kommunikatsioonivahend.
Infosüsteemi arendus – kui reglementeeritud ja osaliselt standardiseeritud süsteemitöö: arenduse – projekti- ja grupitöö, mis toimub organisatsioonide ja nende liikmete suhtlusvõrgul ja kulgeb ajas fikseeritud etappide ehk faaside kaupa.
Siia kuuluvad: juhtimine, kvaliteedijuhtimine, teabetöö ja koolitus, analüüs, disain ja rakendus.
Tänapäeva süsteemiarendus viiakse läbi arvutisüsteemi vahendusel.
Infotöö – mille käigus kogutakse, töödeldakse, salvestatakse, säilitatakse andmed – teavet. Toodetakse teadmist, mida kasutatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Süsteemitöö – mille käigus määratletakse, muudetakse või arendatakse (tehnilises vaates luuakse ) süsteemi. Koosneb mitmel tasandil toimuvast pikast otsusteahelast. Kaasaegne süsteemitöö on süsteemianalüüsi ja disaini, arendus-, projekti- ja grupitöö.
Andmebaas
Andmebaas on kogum teatud viisil kategoriseeritud andmeid. Kategoriseerimise juures arvestatakse andmete kiiret kättesaadavust ja muutmist. Enim kasutust on leidnud relatsioonilised andmebaasid, milles andmed asuvad tabelites ning mille poole enamasti pöördutakse SQL keeles tehtud päringute abil.
Relatsiooniline andmebaas võib koosneda enamast kui ühest tabelist.
Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioon-andmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võib seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad.
Server
1. Server on arvuti, mille riistvarale on veidi suuremad nõudmised kui tavalisele tööjaamale. See tuleneb sellest, et serverarvuti peab vastama paljude (kümned või sajad tuhanded) klientide pöördumistele mõistliku ajaga.
2. Server on programm, mille ülesanne on olla pidevalt valmis vastu võtma kuni n klienti ning vastama neile mõistliku aja jooksul. n on siin siis määratud maksimum number määratud programmi seadetest. Pöördumised toimuvad üle võrgu.
Serverprogrammid teevad võimalikuks näiteks sellised asjad nagu veebi vaatamise (www-server) ja failide ülekande (ftp-server).
Andmebaasiserver vahendab andmebaasipäringuid klientprogrammi ning andmebaasi vahel. Kui programm kasutab andmebaasi, siis tavaliselt toimub andmete kasutamine läbi andmebaasiserveri. Andmebaasiserver võib töötada ka eraldi serverarvutis, mis tähendab seda, et pöördumised tema poole toimuvad üle võrgu.
Andmetabel
Relatsioonilise andmebaasi osa. Selles koosneb andmebaas omavahel seotud tabelitest. Tabelite tulpades on väljade nimed, ridades vastavat tüüpi andmed.
SQL server
SQL (Structured Query Language) keeles koostatud päringuid vastu võttev andmebaasiserver.
Operatsioonisüsteem
Operatsioonisüsteem, enamasti lühendatult OS, on programm, mis laetakse esimesena ning jääb kõiki teisi programme haldama. Teised programmid saavad tema poole pöörduda ning kasutada OSi võimalusi. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga suhelda läbi kasutajaliidese, mis võib olla nii graafiline kui mittegraafiline. Operatsioonisüsteemi peamised ülesanded on hallata mälu ja sisend-väljundseadmeid, tehes nende kasutamise võimalikuks teiste programmide jaoks.
Sisuhaldus
Andmete loomine ning muutmine ning nende avaldamine kas siis veebis või muul viisil. Sisuks võivad olla artiklid, dokumendid, pildid. Sisuhaldussüsteem korrastab andmete töötlust ning aitab neid publikule esitada.
Juhtimise infosüsteemi mõisteid:
Encyclopedia Britannica: http://www.britannica.com : MANAGEMENT INFORMATION SYSTEM
Organizational impacts of information systems:
Information systems bring new options to the way companies interact, the way organizations are structured, and the way workplaces are designed.
Information system is an integrated set of components for collecting, storing, processing, and communicating information. Business firms, other organizations, and individuals in contemporary society rely on information.
The main objectives of office information systems are to facilitate communication and collaboration between the members of an organization and to facilitate them between organizations. Information systems support operations, knowledge work, and management in organizations.
Valdkonna määratlused Infosüsteemide problemaatika võib tinglikult jaotada 3-e valdkonda:
Need valdkonnad on omavahel tihedalt seotud.
Süsteemiarenduse põhitegevused, mille põhieesmärgiks on saavutada infosüsteemile omane projekt-dokumentatsioon: infosüsteemi määratlemine ja selle spetsifitseerimise tegevused ja vahendid – analüüs, modelleerimine, disain ja case vahendite valdkond.
Süsteemi määratlemisel on oluline koht intervjueerimisel, dokumentide analüüsil ja modelleerimisel ja nn ajaloolise mälu kasutamisel.
Infosüsteemide valdkonna ajaloolise kujunemise järgi on kasutusel objekti-, protsessi- ja sündmuskeskne modelleerimine.
Infosüsteemi arenduskäsitlused on eelkõige moodsad juhtimiskäsitlused.
Infosüsteemi tuleb arendada ettevõtte (organisatsiooni/ tegevusala) äri-eesmärkidest lähtuvalt.
Infosüsteem
Infosüsteem on organisatsiooni või ettevõtte info- ja süsteemitöö korralduse, meetodite ja vahendite kogusumma.
Infosüsteemi ei saa samastada arvutivõrguga, võrgul toimiva tarkvaraga jne.
Kuivõrd seome infosüsteemi mõistet arvutisüsteemiga, võime väita, et infosüsteem on arvutisüsteem ja ka see keskkond, milles arvutisüsteem toimib.
Infosüsteem on omavahel sidestatud ja mitmel tasandil eksisteerivate andmete, funktsioonide, protsesside, sündmuste, asukohtade ja väärtuste süsteem.
Infosüsteem kui hajus- ja heterogeenne süsteem, mille eri kohtades asuvad allsüsteemid on teatud määral tervikust sõltumatud, kuid sealjuures toodetakse teavet nii iseenda toimimise jaoks kui ka ettevõtte/ organisatsiooni jaoks tervikuna.
Süsteemi nimetame hajussüsteemiks juhul, kui tal on olemas erinevates kohtades (allsüsteemides) ajast sõltumatud tegevused (protsessid), kuid ta toimib ühtse eesmärgi nimel ja osaliselt tsentraalse juhtimise all. Hajussüsteemis on tähtsamateks operatsioonideks kommunikatsioon ja andmevahetus, ühendamine (connection) ja peegeldus (replica). Viimase puhul peegeldatakse ühe allsüsteemi andmed teisele allsüsteemile või terviksüsteemile.
Heterogeenseks nimetame hajussüsteemi siis, kui süsteemi andmepeegeldus toimub allsüsteemide vahel erinevas vaates ja vormistuses. Heterogeense infosüsteemi korral toimib arvutisüsteem mitut eri tüüpi serveritena ja klientidena.
Sellise hajussüsteemi näiteks võiks olla mis tahes Eesti riiklik infosüsteem, mis toimib keskasutusena ja maakondlike allasutustena (näiteks Maa-ameti süsteemid).
Nende infosüsteem ja arvutikasutus peaksid toimima tervik- ja allsüsteemidena, mille andmed peegeldatakse keskasutuse süsteemile mingis määratletud ühisosas ja ülejäänud osas võib toetada suhtlust arvutiside või mingi muu kommunikatsioonivahend.
Infosüsteemi arendus – kui reglementeeritud ja osaliselt standardiseeritud süsteemitöö: arenduse – projekti- ja grupitöö, mis toimub organisatsioonide ja nende liikmete suhtlusvõrgul ja kulgeb ajas fikseeritud etappide ehk faaside kaupa.
Siia kuuluvad: juhtimine, kvaliteedijuhtimine, teabetöö ja koolitus, analüüs, disain ja rakendus.
Tänapäeva süsteemiarendus viiakse läbi arvutisüsteemi vahendusel.
Infotöö – mille käigus kogutakse, töödeldakse, salvestatakse, säilitatakse andmed – teavet. Toodetakse teadmist, mida kasutatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Süsteemitöö – mille käigus määratletakse, muudetakse või arendatakse (tehnilises vaates luuakse ) süsteemi. Koosneb mitmel tasandil toimuvast pikast otsusteahelast. Kaasaegne süsteemitöö on süsteemianalüüsi ja disaini, arendus-, projekti- ja grupitöö.
Andmebaas
Andmebaas on kogum teatud viisil kategoriseeritud andmeid. Kategoriseerimise juures arvestatakse andmete kiiret kättesaadavust ja muutmist. Enim kasutust on leidnud relatsioonilised andmebaasid, milles andmed asuvad tabelites ning mille poole enamasti pöördutakse SQL keeles tehtud päringute abil.
Relatsiooniline andmebaas võib koosneda enamast kui ühest tabelist.
Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioon-andmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võib seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad.
Server
1. Server on arvuti, mille riistvarale on veidi suuremad nõudmised kui tavalisele tööjaamale. See tuleneb sellest, et serverarvuti peab vastama paljude (kümned või sajad tuhanded) klientide pöördumistele mõistliku ajaga.
2. Server on programm, mille ülesanne on olla pidevalt valmis vastu võtma kuni n klienti ning vastama neile mõistliku aja jooksul. n on siin siis määratud maksimum number määratud programmi seadetest. Pöördumised toimuvad üle võrgu.
Serverprogrammid teevad võimalikuks näiteks sellised asjad nagu veebi vaatamise (www-server) ja failide ülekande (ftp-server).
Andmebaasiserver vahendab andmebaasipäringuid klientprogrammi ning andmebaasi vahel. Kui programm kasutab andmebaasi, siis tavaliselt toimub andmete kasutamine läbi andmebaasiserveri. Andmebaasiserver võib töötada ka eraldi serverarvutis, mis tähendab seda, et pöördumised tema poole toimuvad üle võrgu.
Andmetabel
Relatsioonilise andmebaasi osa. Selles koosneb andmebaas omavahel seotud tabelitest. Tabelite tulpades on väljade nimed, ridades vastavat tüüpi andmed.
SQL server
SQL (Structured Query Language) keeles koostatud päringuid vastu võttev andmebaasiserver.
Operatsioonisüsteem
Operatsioonisüsteem, enamasti lühendatult OS, on programm, mis laetakse esimesena ning jääb kõiki teisi programme haldama. Teised programmid saavad tema poole pöörduda ning kasutada OSi võimalusi. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga suhelda läbi kasutajaliidese, mis võib olla nii graafiline kui mittegraafiline. Operatsioonisüsteemi peamised ülesanded on hallata mälu ja sisend-väljundseadmeid, tehes nende kasutamise võimalikuks teiste programmide jaoks.
Sisuhaldus
Andmete loomine ning muutmine ning nende avaldamine kas siis veebis või muul viisil. Sisuks võivad olla artiklid, dokumendid, pildid. Sisuhaldussüsteem korrastab andmete töötlust ning aitab neid publikule esitada.
Juhtimise infosüsteemi mõisteid:
Encyclopedia Britannica: http://www.britannica.com : MANAGEMENT INFORMATION SYSTEM
Organizational impacts of information systems:
Information systems bring new options to the way companies interact, the way organizations are structured, and the way workplaces are designed.
Information system is an integrated set of components for collecting, storing, processing, and communicating information. Business firms, other organizations, and individuals in contemporary society rely on information.
The main objectives of office information systems are to facilitate communication and collaboration between the members of an organization and to facilitate them between organizations. Information systems support operations, knowledge work, and management in organizations.
Valdkonna määratlused Infosüsteemide problemaatika võib tinglikult jaotada 3-e valdkonda:
- Süsteemianalüüs, süsteemidisain, süsteemi modelleerimine ning neile vastavad tarkvaralahendused – CASE (Computer Aided System/ Software Design ) – vahendid.
- Arenduskäsitlused, projektijuhtimine, grupitöö, tehnoloogiad ning projektijuhtimise ja grupitöö tarkvarapaketid.
- Hajussüsteemid, andmebaasisüsteemid, andmebaaside disain, avatud klient/server ja hajus- ning heterogeensete andmebaaside käsitlused ja vahendid. Hajus- ja heterogeensete süsteemide puhul kuulub siia infosüsteemi arhitektuuri loomine.
Need valdkonnad on omavahel tihedalt seotud.
Süsteemiarenduse põhitegevused, mille põhieesmärgiks on saavutada infosüsteemile omane projekt-dokumentatsioon: infosüsteemi määratlemine ja selle spetsifitseerimise tegevused ja vahendid – analüüs, modelleerimine, disain ja case vahendite valdkond.
Süsteemi määratlemisel on oluline koht intervjueerimisel, dokumentide analüüsil ja modelleerimisel ja nn ajaloolise mälu kasutamisel.
Infosüsteemide valdkonna ajaloolise kujunemise järgi on kasutusel objekti-, protsessi- ja sündmuskeskne modelleerimine.
Infosüsteemi arenduskäsitlused on eelkõige moodsad juhtimiskäsitlused.
Infosüsteemi tuleb arendada ettevõtte (organisatsiooni/ tegevusala) äri-eesmärkidest lähtuvalt.