4.4. Süsteemi disain
Disaini faasi eesmärgiks on:
Analüüs on suunatud uuritava probleemi/valdkonna mõistmisele ning toimimistasemelisele modelleerimisele.
Analüüsiprotsessi käigus toimuva modelleerimise käigus selgitatakse välja, kooskõlastatakse ning üldistatakse reaalse süsteemi erinevate osapoolte (subjektide/kasutajate) probleemid ja vajadused ning luuakse terviksüsteemi toimimismudel.
Disain kasutab analüüsi tulemust lähtepunktina vajalike arhitektuuri-, tarkvara- jne. lahenduste tuletamiseks/sünteesiks.
Analüüs mõistab probleemi ja disain esitab lahenduse.
Analüüs ja disain nõuavad erinevaid oskusi ja teadmisi.
Analüüs nõuab rakendusvaldkonna (uuritav reaalne süsteem) teadmisi
Disain nõuab spetsialisti teadmisi arvutite, arvutivõrkude ning tarkvara arhitektuuride alalt, sest disaini eesmärgiks on andmebaaside ja süsteemi tarkvara loomine või rakenduse määratlemine.
Disain kasutab analüüsi tulemust lähtepunktina vajalike arhitektuuri-, tarkvara- jne lahenduste tuletamiseks/sünteesiks, st valmib lähteülesanne süsteemi teostamiseks.
Disain on kujundamine, kavandamine, projekteerimine. Keskkonna kunstiline/tehniline/teaduslik kujundamine ja projekteerimine.
Disainiks kõige üldisemas mõttes peetakse igasugust keskkonna kujundamist ja projekteerimist, kas üldiste arhitektuursete lahenduste või siis detailsete komponendilahenduste modelleerimise ja sünteesi kaudu.
Disaini objektiks ehk kujundatavaks keskkonnaks võib olla hoone/ehitis, ruum vm. osa hoonest, üksikud esemed, kuid samuti organisatsioon, tema infosüsteem, selle arhitektuur ja üksikud komponendid, tarkvara, andmebaas, kasutajaliides jne.
Disaini ülesanded:
Nõudlused jagada gruppideks
Määrata ära alamsüsteemid
Määrata alamsüsteemide nõudmised
Defineerida alamsüsteemide funktsionaalsus
Alamsüsteemi kasutajaliidese disain
Mudeli integratsioon:
Disainer peab vaatama, kuidas alamsüsteemid kokku panna: Infosüsteemi erinevate vaadete integreerimine ühtseks tervikuks.
Toimuvad testimised. Mudeli testimine töökeskkonnas (test-keskkonnas), kas töötab, missugused on vead.
Vead dokumenteeritakse.
Toimub mudeli täiendamine, parandamine.
Installeerimine:
Töömahukas protsess.
Korraga pannakse uus süsteem peale ja kõik peavad seda kasutama hakkama.
Allaosade kaupa tehakse vaid moodulite piires.
Paralleelne üleminek, mis on lõppkasutajate poolt väga ressursimahukas.
Probleemid:
Inimeste vastumeelsus
Töökohtade kadumine
Töömahu vähenemine
Vana ja uus peavad koos töötama
Tehnilised probleemid, seadmete installeerimine
Infosüsteemi projekteerimine: tavaliselt on 2 osapoolt: tellija ja täitja.
Nende ülesanded on alljärgnevad:
Infosüsteemi tellija:
Projekti juhtimine:
Projekti alustamisel on vaja kirjutada esildis
Projekti hindamine (raha, ressurss, aeg)
Planeerimine (missugused ülesanded, mis järjekorras, ajagraafik)
Projekti käekäigu jälgimine, ülevaatus
Personali valik, hindamine
Aruanded nii juhtkonnale kui kliendile, esitlused
Dokumenteerimine
Dokumentatsiooni on vaja, kuna:
Lihtne teha muutusi
Kirjeldab süsteemi välist osa
Sisaldab kõikvõimalikke piiranguid (ajalised, rahalised)
Tulevikus peaks olema süsteemi hooldajale teatmikuks
Soovitused projekti käigu kohta
Kirjeldab lubatavaid vastuseid halbadele olukordadele
Projekti tulemuste hindamine, toimub:
Tuleb saavutada kooskõla erinevate projektinivoode komponentide vahel
Kontrollitakse:
Lahenduse/komponentide vastavus esitatud nõuetele
Kasutatud standardite sobivus
Kasutatud projekteerimismeetodite sobivus
Süsteemi komponentide kooskõla
Lahenduse realiseeritavus
Testimise teostatavus
Ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise võimalused.
Rakendusfaasis toimub:
- Andmebaaside ja süsteemi tarkvara loomine või rakenduse määratlemine;
- Detailmodelleerimine ja tööstsenaariumide koostamine;
- Serveri andmebaasi loomine;
- Rakenduspakettide häälestamine;
- Disaini tulemuste hindamine;
- Süsteemi tarkvara hindamine;
- Puuduste parandamine;
- Kasutajate koolitus;
- Dokumenteerimine;
- Projektijuhtimine.
Analüüs on suunatud uuritava probleemi/valdkonna mõistmisele ning toimimistasemelisele modelleerimisele.
Analüüsiprotsessi käigus toimuva modelleerimise käigus selgitatakse välja, kooskõlastatakse ning üldistatakse reaalse süsteemi erinevate osapoolte (subjektide/kasutajate) probleemid ja vajadused ning luuakse terviksüsteemi toimimismudel.
Disain kasutab analüüsi tulemust lähtepunktina vajalike arhitektuuri-, tarkvara- jne. lahenduste tuletamiseks/sünteesiks.
Analüüs mõistab probleemi ja disain esitab lahenduse.
Analüüs ja disain nõuavad erinevaid oskusi ja teadmisi.
Analüüs nõuab rakendusvaldkonna (uuritav reaalne süsteem) teadmisi
Disain nõuab spetsialisti teadmisi arvutite, arvutivõrkude ning tarkvara arhitektuuride alalt, sest disaini eesmärgiks on andmebaaside ja süsteemi tarkvara loomine või rakenduse määratlemine.
Disain kasutab analüüsi tulemust lähtepunktina vajalike arhitektuuri-, tarkvara- jne lahenduste tuletamiseks/sünteesiks, st valmib lähteülesanne süsteemi teostamiseks.
Disain on kujundamine, kavandamine, projekteerimine. Keskkonna kunstiline/tehniline/teaduslik kujundamine ja projekteerimine.
Disainiks kõige üldisemas mõttes peetakse igasugust keskkonna kujundamist ja projekteerimist, kas üldiste arhitektuursete lahenduste või siis detailsete komponendilahenduste modelleerimise ja sünteesi kaudu.
Disaini objektiks ehk kujundatavaks keskkonnaks võib olla hoone/ehitis, ruum vm. osa hoonest, üksikud esemed, kuid samuti organisatsioon, tema infosüsteem, selle arhitektuur ja üksikud komponendid, tarkvara, andmebaas, kasutajaliides jne.
Disaini ülesanded:
Nõudlused jagada gruppideks
Määrata ära alamsüsteemid
Määrata alamsüsteemide nõudmised
Defineerida alamsüsteemide funktsionaalsus
Alamsüsteemi kasutajaliidese disain
Mudeli integratsioon:
Disainer peab vaatama, kuidas alamsüsteemid kokku panna: Infosüsteemi erinevate vaadete integreerimine ühtseks tervikuks.
Toimuvad testimised. Mudeli testimine töökeskkonnas (test-keskkonnas), kas töötab, missugused on vead.
Vead dokumenteeritakse.
Toimub mudeli täiendamine, parandamine.
Installeerimine:
Töömahukas protsess.
Korraga pannakse uus süsteem peale ja kõik peavad seda kasutama hakkama.
Allaosade kaupa tehakse vaid moodulite piires.
Paralleelne üleminek, mis on lõppkasutajate poolt väga ressursimahukas.
Probleemid:
Inimeste vastumeelsus
Töökohtade kadumine
Töömahu vähenemine
Vana ja uus peavad koos töötama
Tehnilised probleemid, seadmete installeerimine
Infosüsteemi projekteerimine: tavaliselt on 2 osapoolt: tellija ja täitja.
Nende ülesanded on alljärgnevad:
Infosüsteemi tellija:
- piiritleb projekti ulatuse
- otsustab, millised funktsioonid projekti käigus realiseeritakse
- Koostab arendustellimuse vastavalt ärianalüüsile
- Valib teostaja (teeb ise, ostab sisse, kuulutab välja (riigi)hanke ...)
- Koostab pakkumise vastavalt hankele/ tellimusele
- Teostab realisatsiooni, testib, parandab vead, (koolitus, hooldus, täiendav arendus...)
Projekti juhtimine:
Projekti alustamisel on vaja kirjutada esildis
Projekti hindamine (raha, ressurss, aeg)
Planeerimine (missugused ülesanded, mis järjekorras, ajagraafik)
Projekti käekäigu jälgimine, ülevaatus
Personali valik, hindamine
Aruanded nii juhtkonnale kui kliendile, esitlused
Dokumenteerimine
Dokumentatsiooni on vaja, kuna:
Lihtne teha muutusi
Kirjeldab süsteemi välist osa
Sisaldab kõikvõimalikke piiranguid (ajalised, rahalised)
Tulevikus peaks olema süsteemi hooldajale teatmikuks
Soovitused projekti käigu kohta
Kirjeldab lubatavaid vastuseid halbadele olukordadele
Projekti tulemuste hindamine, toimub:
Tuleb saavutada kooskõla erinevate projektinivoode komponentide vahel
Kontrollitakse:
Lahenduse/komponentide vastavus esitatud nõuetele
Kasutatud standardite sobivus
Kasutatud projekteerimismeetodite sobivus
Süsteemi komponentide kooskõla
Lahenduse realiseeritavus
Testimise teostatavus
Ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise võimalused.
Rakendusfaasis toimub:
- Käituskeskkonna olukorra hindamine
- Tehniline ettevalmistus
- Koolitus
- Tarkvara käituskeskkonda viimine
- Esmakasutamine
- Lõppakti koostamine
- Hoolduse seadistamine
- Lõppdokumentide allkirjastamine
- Projektijuhtimine
Kokkuvõte süsteemianalüüsist
Ettevõte vajab süsteemianalüüsi :
Strateegiline analüüs (3-6 asukohta 10-15 funktsionaalsust) ja detailne analüüs (4-9 inimest 4-6 põhifunktsiooni).
Analüütikute grupi suurus 4-6 inimest. Suurema süsteemi puhul võib tegutseda mitu gruppi - vajab head projekti juhtimist.
Süsteemianalüüs peab kas või osaliselt toimuma organisatsiooni alumistel tasemetel ka siis, kui on tegemist terviksüsteemi määratlemisega.
Analüütik peab ka füüsiliselt viibima analüüsitavas organisatsioonis.
Tellija tuleb haarata analüüsi protsessi.
Koos analüüsiga viiakse läbi ka koolitus, treeningud, tulemuste hindamine.
Ettevõte vajab süsteemianalüüsi :
- tulevase (uue) arvutisüsteemi määratlemiseks
- arvutikasutuse strateegia kujundamiseks
- olemasoleva arvutikasutuse olukorra hindamiseks
Strateegiline analüüs (3-6 asukohta 10-15 funktsionaalsust) ja detailne analüüs (4-9 inimest 4-6 põhifunktsiooni).
Analüütikute grupi suurus 4-6 inimest. Suurema süsteemi puhul võib tegutseda mitu gruppi - vajab head projekti juhtimist.
Süsteemianalüüs peab kas või osaliselt toimuma organisatsiooni alumistel tasemetel ka siis, kui on tegemist terviksüsteemi määratlemisega.
Analüütik peab ka füüsiliselt viibima analüüsitavas organisatsioonis.
Tellija tuleb haarata analüüsi protsessi.
Koos analüüsiga viiakse läbi ka koolitus, treeningud, tulemuste hindamine.